Firmast
Teenused
Kasulikku
Huvitavat
Referentsid
Intranet
 
   
   
 
 
Kõik uudised
 
  Kõik uudised  
     
 

 

Kiruna kolib

13.07.2012

Rootsi põhjapoolseim linn Kiruna peab maksma kõrget hinda selle eest, et istub maailma suurima rauamaagi leiukoha otsas – ja just nüüd, mil Hiina nõudlus selle metalli vastu on haripunktis.
 

Paari kuu pärast algab linna kolimine umbes kolm kilomeetrit ida poole, et kaevandamine võiks jätkuda.
Kiruna annab ligi 90 protsenti Euroopa rauamaagitoodangust.

 

Maha kistakse sajad elumajad, nende asemele ehitatakse etappide kaupa uued. Maa, millel majad seisid, hakkab pinna alla tekkivate õõnsuste tõttu peatselt pragunema ja varisema.

Kiruna sajandivanune puukirik ning teised ajaloolised hooned võetakse tuleva aasta alguses koost lahti, laaditakse veoautodele ning pannakse uues kohas taas kokku.

Sajad selle 20 000 elanikuga linna pered paigutatakse ümber juba esimeste suurkolimiste käigus.

«See on suurim kaevandustegevuse laienemine alates 1800. aastate lõpust, mil Lapimaalt esmakordselt maavarasid avastati,» ütleb riikliku kaevandusettevõtte LKAB tegevjuht Lars-Eric Aaro.

LKAB Kiruna aastal 1900 ehitaski. Nüüd käib firma välja 13 miljardit Rootsi krooni – kolimiseks, mis vältab kokku 20 aastat.

Ega kõik rõõmsad pole.

«See on üsna ebatavaline projekt, mis näitab, mida kõike firmad kaevandusbuumi jätkumise nimel ette on valmis võtma,» ütles Kiruna linnapea Kristina Zakrisson. «Aga paljud on ka mures, kuna ei tea täpselt, millal kolida tuleb ja kuidas elu seetõttu muutub.»

Kolimise maksab viimase kui öörini kinni LKAB.
Kaevandusbuum on Lapimaal viimastel aastatel võimas: alates aastast 2005 on rauamaagi hind neljakordistunud, teravalt on tõusnud ka teiste siinkandis leiduvate metallide hinnad.

Hinnatõusud on toonud kaasa kaevandamise hüppelise kasvu nii Rootsis kui Soomes.

Kuigi viimastel kuudel on hindades ja Hiina majanduses märgata jahenemise märke, kavatsevad kaugele vaatavad kaevandusfirmad lähiaastatel kaevanduste arvu enam kui kahekordistada.

Kiruna elanikud tunnistavad, et kuigi kolimine teeb meele murelikuks, on see lõppkokkuvõttes ikkagi üks kasulik ja vajalik ettevõtmine.

«Keegi ei ole tõsiselt kolimise vastu, kuna lõpuks lõikame ju kõik kaevanduse laienemisest kasu,» ütleb 28-aastane kaevandusinsener Anna Ahlgren.

Alates aastast 2005 on keskmised palgad LKABs tõusnud 26 protsenti ja on käesolevaga ca 400 000 Rootsi krooni (58 000 dollarit) aastas.

Kõik töötajad saavad nüüd lisaks veel 60 000 krooni aastas, kui tulevad toime ohutus- ja tootmiseesmärkidega.
Seetõttu on Kiruna ostujõult üks Rootsi jõukamaid linnu üldse.

Keskmine palk on Kirunas sama kui suures ja kihavas Stockholmis, majad on aga poole odavamad.

See on koht, kus sinikrae end rikkana võib tunda.
«Eks ta raske ole: kuulda sõpradelt-sugulastelt lõunas, kuidas nad kevadist päikesepaistet naudivad, kui meil siin alles sügav talv valitseb. Aga raha saab ikka niivõrd palju rohkem, et tasub ära – enam kui küllaga,» ütles LKAB tööline Arvid Åhrberg, kes on veetnud Kirunas viimased kuus aastat.

LKAB kavatseb värvata lisaks 1200 töötajat, hetkel on neid firma palgal 4000.

Ühtlasi on plaanis muuta Kiruna põnevamaks, rahastades teatreid, koole ja spordiklubisid. Töölistele pakutakse palgale lisaks paketti, mis koosneb suvilast, talvistest suusaretkedest ja puhkusepikendustest.

Valmistamaks ette järgmist kaevurite põlvkonda, on LKAB arendanud välja kaevandusalase õppekava, millest saavad osa 16-19 aasta vanused kohaliku keskkooli õpilased.

«Kerge on meelitada inimesi siia mõneks aastaks, lihtsalt raha pärast,» ütleb LKAB pressiesindaja Anders Lindberg. «Väljakutse on see, kuidas panna nad siia juuri ajama ja oma elu rajama.»

Mõne ettenägelikuma linnakodaniku arvates on häda selles, et uus linnakeskus jääb ikkagi kaevanduse teele – mistõttu tuleb Kirunal kunagi ilmselt jälle edasi rännata.

«Kahjuks tuleb tunnistada, et kui kaevandamine jätkub, tuleb meil mingil hetkel taas kolida. Aga see probleem tõusetub umbes 100 aasta pärast,» ütleb linnapea.

«Täna teeme me lihtsalt oma parima, et kolimine kulgeks võimalikult kenasti.»

 

 
 
 
Copyright © 2008 Inseneribüroo STEIGER OÜ